Õlu ja ainult õlu, aga hädapärast olen joonud muudki, isegi salaja, sest vend ja ema vihkavad väga joomist, eriti kodus joomist.
Nüüd elan aga üksi ja olengi hakanud mõtlema alkoholiprobleemile, mis mul on. Nimelt armastan ma õhtuti napsutada. Ikka 1,5 l õlut, vahest ka rohkem. Umbes aasta on selline asi kestnud. Mitte iga õhtu, aga näiteks puhkuse ajal oli küll ikka iga päev ka hetk alkoholi jaoks. Jõin end ikka mõnusalt vindiseks, aga pidudel hakkas ka asi muutuma, nimelt kui varem suutsin ma alati lihtsalt kergelt uimaseks/lõbusaks end juua, siis viimastel kordadel juhtus alati nii, et järgmisel hommikul ärkasin totaalse pohmakaga (halb oli olla, värinad) ja ka mäluauk oli täielik. No mitte midagi ei mäletanud. Kaotasin ka asju, nt rahakoti. Peale sellist joomat lubasin endale alati, et vähemalt nädal aega ei puutu ma alkot näpuotsagagi, aga juba ülejärgmisel päeval kostitasin end ikka väikse õllega.
Viimasel ajal tunnen, et läheks ja tooks juurde, veel õlut. Hakkab väheks jääma see 1,5 l. Hirmu ajab nahka.
Täna, mil ma seda juttu kirjutan, olen kaine olnud 2 päeva. Aga ma ju ei taha loobuda alkoholist 100%, tahan juua vahest, nii nagu vanasti ma seda teha suutsin. Harva ja ainult suurtel pidudel. Mitte kodus üksi.
Miks ma üldse joon? Esiteks mulle väga maitseb õlu, hea ja külm. Ka murede vastu ta avitab, keha muutub lõdvaks ja üksindus ei tundugi enam nii kohutav.
Hommikul ma muidugi jälle kahetsen, et õlut sai joodud ning siis jälle luban, et täna õhtul ma ju ei joo, aga millegipärast olen ikka jälle varsti poes ja õhtul vahin telekat, õllepudel näpus.
Ma tean, et mu probleem on algstaadiumis ja just nüüd peaks ma midagi ette võtma. Nüüd ma püüangi nädalakese ilma olla, kaine ja siis mõtlen edasi, mis teha annab.

Mul on sama probleem kardan ,et läheb hullemaks

Mul on sama probleem, et mulle lihtsalt meeldib samuti õlle, juba 15-16.a hakkas see maitsema...nüüd olen 27 ja jätkan samas vaimus...hommikuti luban samuti endale, et AITAB!!! Aga siiski olen juba dopingus, et genereerin alati võimaluse saada seda kesvamärjukest, kuigi ise olen töötu...mehega koos ikka tipsutame õhtuti, võin vabalt ka 3 L õllet või veini ära juua, samas mees vaid lahjat õllet 1 L!..tavaliselt jään ma siis kusagil magama, kas autos või tugitoolis arvuti ees...jube vastik, õllekõht on samuti selle tagajärjel tekkinud, millest ma tahaksin väga loobuda. Aga kuidas? Kust leida see TAHTEJÕUD? Millega siis seda asendada kui mitte enam juua?
Eriti tugevaks on see probleem muutunud viimase aasta jooksul.

TEIL KÕIGIL ON JUBA TUGEV ALKOHOLI SÕLTUVUS.OTSIGE ÜLES AA RÜHMAD.NEID ON EESTIS PEA IGAS LINNAS.USKUGE MIND AITAS.SEAL ON KÕIK SAMADE PROBLEEMIDEGA.

Leidsin oma vana postituse üles. Ja võin vaid konstateerida fakti, et paranenud pole küll miskit. Õlle on lahutamatu osa mu argipäevast, lisandunud on ka kangem alkohol. Kopp on ees nendest õllepudelite taarapunkti tarimisest:) Ma ei tea, kuidas küll vabaneda sellest murest. Piinlik on enda ja ka teiste ees, kuigi teised vist õnneks veel ei mõika mu seisundit. Hommikuti olen ju triksis-traksis, vahest käin jooksmaski. Pohmakat ka ma tavaliselt ei põe. Nägu aga hakkab reetma vaikselt eluviise. Kerge punetus näol, lippan tööle ja olen ja sogan miskit, et magasin kehvasti jne. Kehakaal näitab ka vaid tõusutrendi, ma olen selline joodik, kes sööb ja joob ühel ajal. Oi, kui hästi maitseb rämpstoit õlle või mõne muu meeldiva joogi kõrvale. Ma käin alla, vaikselt, ometi tööl mu karjäär edeneb. Mul on hea maine, vaatamata sellele, et olen pohmas peaga teinud palju vigasid, aga varasemalt saavutatud reputatsioon on hea kate kõigele, see pimestab kolleege ja nad ei märka veel, et olen põhja käimas. Miks ma joon? Miks? Peaks selle kõige pealt välja selgitama enda jaoks, siis ehk oskaks ka tegutseda; peaks abi küsima, sest üksinda ma hakkama küll ei saa. Tegelikult aga peaksin ma endale lihtsalt labidaga vastu pead lööma, sest tervis on mul korras, käed-jalad otsas, mõistust ka jagub, hea töökoht on kindlustatud, ma armastan oma tööd, mul on fantastilised kolleegid. Mul on tore perekond, ema ja vend-õekesed. Muresid jagub ka, aga kellel siis poleks murekoormat?
Aga mina, mina joon, hävitan ennast selle kuradi alkoga. Ma ei oska ilma selleta ollagi enam, eile käisin kaupluses ja ostsin kangemat kärakat, nüüd joon seda vaikselt omaette, keegi ei tea, et ma seda teen. Ei tea emake, ei õekesed...kolleegid arvavad, et olen puhkusel ja mõnulen kuskil soojas. Mina aga kergitan pudelikest ja ootan äravajumist, et laskuda sügavasse mõnusasse alkounne, et lubada varahommikul...oi, täna ma küll enam ei joo. Ha-haa...umbes enne Reporterit ärkab minus see janu, see kustutamatu nälg ja masendus, kurbus ronib hinge ja hakkab lämmatama mind, kuniks ma alla annan.
Ah, fuck it, lähen poodi ja juba olengi jälle samas vaimus, nagu kuradi konveier tead. Iga õhtune rutiin. Keksisin küll hüvade pereliikmete ning kolleegidega, kuid sõpru...sõpra mul ju pole. Mitte kedagi, need, kes kunagi olid - kooliajal või nii - need on normaalsete kodanikena loonud pere ja paratamatult minust eemaldunud. Elavad oma elu, on õnnelikud, vahest ka õnnetud, ometi on neil elu. Neil on lapsed, abikaasad...rõõmud ja mured. Mina sellesse pilti kindalsti ei mahu, ma ei mahu kuhugi. Tõstame klaase, vennad luuserid! Pääseteed ei ole, vaid me ise saame ennast päästa. Mina ei usu, et suudan kunagi...ennast päästa.

to: Ohhoo!

Ma ei tea, kas peaksin sulle kirjutama kuna ma ise ei ole alkohoolik. Soovitaksin sul proovida enesedistsipliini. Ma arvan et kui usud piisavalt endasse, suudad alkoholist loobuda.

Proovi alko asemel savu. See teeb imesid!

Mees ära võta südamesse, aga seda on hale lugeda. Esimene kommentaar 2010, teine 2011. Alguses ei pidanud sa probleemi suureks, nüüd juba pead.

Nagu näha, siis enesehaletsemine ei aita. Miks kurat sa AAsse ei lähe?!
Praegu sul võib veel hea töökoht olla, aga kaua sedagi sellise eluviisiga jätkub? Vb aasta-kaks?

Mis saab siis, kui kaotad oma praeguse korraliku töö? Motti pole madalama palgaga tööd teha, seega istud kodus, korjad töötu abirahasid ja paned veel alkot? Ja mis edasi saab..?

ELU ONGI P....

Võta julgus kokku ja mine AAsse!