Vastused patsientidele

vahelöögid südames

13.07.04 13:37

Tere lp. doktor, mul on mure oma südame pärast!

Olen 36-aastane naisterahvas. Põdenud 16-aastaselt gripi järgselt südame lihase põletikku ja mõned korrad enne seda südamega lastehaiglas ravil olnud (mäletan, et üldine jõudlus oli väike ja väsimus oli peal). 21-aastaselt olin samuti väsimuse tõttu südamega haiglas. Pärast seda enam mitte. Sünnitasin 24-aastaselt ja kaebusi/vaevusi selles osas raseduse ajal ei olnud.
Viimased aastad aga tunnen väsimuse ja närvikoormuse ajal ka vahelööke. Mitte küll iga päev, aga periooditi võib esineda neid päevas isegi mitmeid. Hetkelise närvipinge ajal (näiteks tööl) või siis rahuolekus enne uinumist.
Toitun tervislikult, vererõhk on normis ja kaal ka, suitsu ei tee.
Mõned aastad tagasi oli mul 2 päevaks südame teg
Ma ei soovi paanikasse minna, et mul vahelöögid esinevad. Kuid Teie poolset nõu sooviksin saada küll.

ette tänades
Daidra

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Te kirjeldate väga tüüpilist ja sageli esinevat tunnet, kui patsiendil esinevad südame vahelöögid:
"Viimased aastad aga tunnen väsimuse ja närvikoormuse ajal ka vahelööke. Mitte küll iga päev, aga periooditi võib esineda neid päevas isegi mitmeid. Hetkelise närvipinge ajal (näiteks tööl) või siis rahuolekus enne uinumist."
Tegelikult esinebki lisalööke e. ekstrasüstoleid peaaegu kõigil tervetel inimestel. Lisalöökide tekkimist soodustavad suur närvipinge, magamatus, liigne kohvi või alkoholi tarvitamine jne. Kui ekstrasüstolite sagedus on kuni 3-4 korda minutis, siis neid ei peeta ohtlikuks ja selliseid lisalööke ei pea ka ravima. Seega, kui Te tunnete mingil ajal, et Teil on lisalööke, siis jälgige oma randmel pulssi ja lugege ära lisalöökide (pulsil tunnete pause e. vahelejätmisi) arv minutis. Kui nende sagedus on suurem kui 4 korda minutis, siis oleks otstarbekas teha tavaline EKG või 24-tunnine EKG e. Holter monitooring, millega saab registreerida kogu ööpäeva jooksul esinenud vahelöökide sagedust. Vajadusel saab seda uuringut teha iga südamearst. Näiteks Tallinnas tehakse seda uuringut igas suuremas haiglas, polikliinikus ja ka eraarstide juures. Alles siis võib otsustada kas vahelöökide arv on selline, et neid peaks ravima. Kui Teil on vahelööke vähem kui 4 korda minutis või nagu Te kirjutate: "päevas mitmeid", siis pole muretsemiseks üldse põhjust.

Arvo Rosenthal

Kas on südamehaigus?

26.06.04 17:01

Tere. Pöördun oma murega. 29. dets.pöördusin perearsti poole, sooviga teha EKG. Kuna oli tegemist ekstrasüstolitega , suunati mind Erakorralise Meditsiini osakonda Must. Haiglas. Olen läbi käinud mitmed arstid,maksnud mitusada krooni visiiditasu , teinud mitmed uuringud ja saanud mitu diagnoosi, , on kodus käinud ka kiirabi.Probleem on selles , et ma ei talu mingit pinget, isegi lühiajalisel jalutuskäigul kaob /pilt eest/.Olen üritanud töötada, kuid sinna jõudmine käib üle jõu. Tarvitan Metoprolooli, kuid mul on astm. bronhiit. Perearst leiab , et mu teadvusekadumisel ei ole põhjust, kuid mu olukord on läinud halvemaks. Antud momendil olen kindlustamata ja tööl käia ei ole suuteline . Mida pean tegema? Ise ma seda olukorda lahendada ei suuda.Palun aidake.Olen 54. naine. Lugupidamisega , Inna.

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Selliste kaebuste ja sümptoomide puhul ei saa konkreetset abi osutada interneti vahendusel. Aidata on võimalik kui vaadata läbi eelnevalt tehtud uuringute tulemused ja diagnoosid. Samuti on vaja teha korduv arstlik läbivaatus. Selleks soovitan pöörduda uuesti oma perearsti poole ja kindlasti koos teiste arstide käest saadud uuringu tulemuste ja diagnoosidega. Abi saate ühe kindla arsti käest, keda usaldate ja kes teab kõiki Teie probleeme ja haiguslugu. Kui käite ühe arsti juurest teise juurde siis jäätegi "õiget" diagnoosi otsima.

Tehis- või bioloogiline klapp?

23.06.04 13:19

Kas südame klapi operatsioonile minnes on enda valida, kas pannakse bioloogiline või tehisklapp? Mis on nende vahe? Mida tähendab "Saint Jude"?

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Kui patsiendi klapirike on nii tõsine, et näidustatud on klapiproteesi paigaldamine, siis kõige sobilikuma proteesi valiku teeb kardiokirurg. Valik sõltub paljudest asjaoludest, mis igal konkreetsel juhul on erinevad. Näiteks sõltub proteesi valik sellest, millist klappi asendatakse, milline on südame rütm (kas on rütmihäire või ei ole), milline on patsiendi üldseisund (näiteks kaasuvad haigused) jne.
Kasutatakse mitut erinevat tüüpi klapiproteese: 1) Starr-Edwards tüüpi kuulprotees, kus metallist raami sees liigub tehismaterjalist kera, 2) diski kujuline klapiprotees, 3) Bjork-Shiley tüüpi pöörduv ringjas disk, 4) Saint Jude tüüpi klapp, kus pöörduvad kaks poolkuu kujulist diski, 5) bioprotees, kus liikuvaks klapiks on spetsiaalselt töödeldud sea kude.

madal vererõhk

21.08.01 14:18

Tere,

Sooviksin teada, mida soovitaksite madala vererõhu puhul (108/64, pulss 72),

kui tekivad minestushood ja pea hakkab jubedalt ringi käima, samuti tekib mingil määral õhupuudus.

Õnneks ei tule seda väga tihti ette, kuid see siiski vaevab mind.

Ette tänades vastuse eest.

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Madal vererõhk on paljude inimeste individuaalne iseärasus ja seda ei peeta haiguseks. Madalast vererõhust tingitud häirete vältimiseks tuleks hoiduda järsust püsti tõusmisest lamavast asendist. Seega, kui tõusete istuma, siis oodake 10-30 sek. ja alles siis tõuske püsti. Vererõhu tõstmiseks võib kasutada kohvi, teed või kakaod, kui Te neid talute. Väga oluline on ka õigeaegne ja regulaarne toitumine ning piisav vedeliku tarbimine. Loodustoodetest soovitan žen-ženi, kaneelikoore teed, toidulisandina ingverit. Regulaarne füüsiline aktiivsus ja sellest tulenev vereringe ning närvisüsteemi heas vormis hoidmine mõjub ka väga hästi.

Südamearst Arvo Rosenthal, Sütiste tee 17, Tallinn, tel. 6521055

Aeglane vereringe.

14.06.01 01:00

Tervist! Olen 34-a. sale naine. Mul on küsimus, kuidas saaks oma vereringet paremini käima panna? See vilets vereringe on mul vist ka geneetiliselt loodud.

Mul hakkab kergesti külm ja nii kergesti sooja enam ei saa. Eriti hommikuti kui veel toad ka jahedad on. Eriti raske ongi just sellisel ajal kui kortereid ei köeta. Hommikuti ka natuke võimlen ja hõõrun end kareda kindaga. Füüsilist tööd tehes saab alles sooja sisse. Ei suitseta. Vererõhk on normis või natukene mõnikord madalam (koguaeg ei saa ju kontrollida). Mu sõbranna on samasugune nagu mina, kuid suitsetab ja veri iga asja pärast kohe vemmeldab sees. Kuidas hommikuti sooja sisse saada (joon kohvi)? Olen kuulnud hommikusest konjakipitsist? Pidevalt ei saa ju tööd teha vehkida. Dušši all end külma ja kuumaga tõsiselt karastanud pole(kas see on tõesti ainus võimalus?) Või saab abi loodusravimitest? Mis Teie mulle soovitate? Või tuleb olukorraga leppida, et olen loodud lihsalt selline. Tänan!!!

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Teie olukord ja enesetunne on täiesti tüüpiline nendele inimestele, kellel on madal vererõhk. Ei ole tegemist viletsa vereringega vaid Teie vegetaatiline närvisüsteem reguleeribki nahaaluste kapilaaride (peenikeste veresoonte) läbilaskvust selliselt, et Teie nahk on külm ning seetõttu tunnete sageli jahedust. Need on Teie närvisüsteemi ja vereringe iseärasused, millega tuleb tõepoolest leppida. Kuid need iseärasused on teatud eelisteks edaspidise tervise suhtes. Neil, kellel on madal vererõhk on tunduvalt väiksem oht haigestuda kõrgvererõhutõvesse ja sellest tulenevatesse rasketesse tüsistustesse, kui neil kes suitsetavad ja kellel “veri iga asja pärast vemmeldab sees”. Loomulikult on mitmeid võimalusi “sooja saada”. Selleks hommikuti konjakit küll ei soovita. Kindlasti aitavad soojad vee protseduurid: kuum dušš, kuum vann, kuum jalavann (nn. punased sokid), vann turbaga jt. vereringet stimuleerivate looduslike vahenditega ning saun 1-2 korda nädalas. Loodustoodetest soovitan žen-ženi, kaneelikoore teed, toidulisandina ingverit. Regulaarne füüsiline aktiivsus ja sellest tulenev vereringe ning närvisüsteemi heas vormis hoidmine mõjub ka väga hästi.

Südamearst Arvo Rosenthal, Sütiste tee 17, Tallinn, tel. 6521055

Mida tohib, mida ei?

04.06.01 15:01

Kui on tehtud südameoperatsioon (mitraal- ja aordiklapi plastika) ning

sellest on nüüd möödas pool aastat, kas tohib teha kergemat trenni, tantsida,

päevitada?

Ette tänades!

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Põhimõtteliselt võib kõike seda teha, kuid oluline on millise intensiivsusega Teie nimetatud tegevusi võiksite endale lubada. Täpsemaks nõuandeks oleks vaja teada veel teisi olulisi andmeid (vanus, südamepuudulikkuse ja rütmihäirete esinemine enne operatsiooni ning praegu, ravimite kasutamine, kaasuvad haigused, varasem treenituse tase jne.). Seda teadmata on võimalik soovitada Teil teha regulaarseid füüsilisi pingutusi ainult hea enesetunde piirides ja mitte intensiivsusega, mille juures tunnete väsimust või ebamugavust. Päikese eest end varjama ei pea, võite ka päevitada lühiajaliselt 15-20 min. viisi, kuid kindlasti tuleb vältida pikaajalist päevitamist ja sellest tekkivat naha punetust ning keha ülekuumenemist. Kui operatsioonist möödub umbes üks aasta, siis tavaliselt füüsiline võimekus on juba oluliselt paranenud ja Teie võimalused tegutsemiseks suurenevad.

Südamearst Arvo Rosenthal, Sütiste tee 17, Tallinn, tel. 6521055

kiire väsimine ja valud südames.

25.05.01 11:13

Tere! Mul mure järgmine - käin vahetustega tööl. Peale öövalveid tunnen pidevalt südamepekslemist , valusid rinnus ja ka süda läheb pahaks. Olen pöördunud kardioloogi poole , tehti EKG , aga momendil oli kõik justkui korras.Tahaksin teada , kelle poole võiks veel pöörduda või peaks mingeid lisauuringuid tegema?Olen 30-aastane naine .Tänan Teid.

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Võib nii olla, et Teie organism lihtsalt ei talu öötööd. Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, mis laadi tööd Te öösiti teete. Kui Te näiteks kasutate öösel või hommikul kohvi, siis isegi ainuüksi see võib olla Teie kaebuste põhjuseks. Te võiksite oma töötingimusi analüüsida koos oma perearstiga.

Südamearst Arvo Rosenthal, Sütiste tee 17, Tallinn, tel. 6521055

vererõhk

22.05.01 10:36

Tere! Tarvitan juba 2 a Atenolol-rathiopharm 50 rohtu 1 tablett päevas. Rohu peale on kirjutatud, et pikaajalisel tarvitamisel kahjustab neerusid ja maksa. Kas peaksin mõneks ajaks rohu võtmise katkestama või vahetama arstimit. Minu vererõhk on hetkel 90/140 kuid on olnud ka 80/120.Ette tänades Milvi

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Kui Teil on hea enesetunne ja mingeid kõrvaltoimeid Te ei taju, siis vererõhu ravi katkestada ei soovita. Selline Atenololi kogus on tavaliselt hästi talutav ja on ka ohutu. Võimalik on ravimit vahetada, kuid ka teiste ravimite infolehelt leiate analoogiliste kõrvaltoimete loetelu. Enamasti tekivad kõrvaltoimed suurte annuste kasutamisel ja esinevad suhteliselt harva.

Südamearst Arvo Rosenthal, Sütiste tee 17, Tallinn, tel. 6521055

vererõhu mõõtmise aparaadid

17.05.01 10:04

Lgp. dr. Rosenthal

Minu küsimus puudutab vererõhu mõõtmist. Minu abikaasa põeb kõrgvererõhutõbe. Meil on kodus kaks vererõhumõõtmis aparaati. Üks on umbes 10.a.vana, digitaalse näidikuga, mõõdetakse traditsiooniliselt-side ümber käsivarre ja ballooniga pumbatakse õhku. Teise ostsime sel aastal, samuti digitaalne, side asetatakse randmele ja rannet koos aparaadiga hoitakse südame kõrgusel, õhk pumbatakse automaatselt kui käsi on õigel kõrgusel. Probleem on aga selles, et uuem aparaat näitab tavaliselt tunduvalt madalamat näitu, eriti suur on vahe ülemise rõhu osas-eile näiteks: uue aparaadiga 135/89 paar minutit hiljem vanaga mõõtes 175/91.Sellised vahed ei ole muidugi alati nii suured, vahel on näidud ka enam-vähem sarnased. Oleme pidevalt patareisid vahetanud, aga selle tagajärjel ei muutunud midagi. Nüüd mind huvitab kas on asjal mingi loogiline seletus või on üks aparaatidest vigane? Tavaliselt mõõdame rõhku enne uue aparaadiga (see mis vähem näitab) ja seejärel mõne minuti pärast vanaga.

Tänan vastuse eest!

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Selline kahe erineva vererõhu aparaadi mõõtmistulemuste lahknemine on väga tüüpiline. Tavaliselt on randmele paigaldatava mansetiga vererõhu aparaadi näitajad madalamad kui õlavarrele paigaldatava mansetiga aparaadi tulemused. See tuleneb anatoomilisest erinevusest nendes piirkondades. Õlavarrel on ainult üks luu ja üks jäme arter, mis surutakse mõõtmise käigus vastu õlavarreluud. Randme piirkonnas on küünarluu, kodarluu ja mitu randmeluud ning randmeliiges. Lisaks sellele on ka randme manseti all kaks palju peenemat arterit kui õlavarre arter. Seetõttu on võimalik,et randmelt mõõtes saadakse väiksem vererõhk kui õlavarrelt mõõtes ja aparaat on seejuures tehniliselt täiesti korras. Mõnel inimesel on need mõõtmistulemused ka võrdsed. Edaspidiste segaduste vältimiseks soovitan Teie aparaadi tulemusi võrrelda arsti poolt kasutatava elavhõbeda sambaga vererõhu aparaadi tulemustega. Seda võrdlust saab teha samal inimesel rahuolekus, algul ühe aparaadiga ja siis kohe teise aparaadiga, samalt käelt mõõtes.

Kõigil oma patsientidel, kellel on vaja regulaarselt vererõhku mõõta, soovitan tavaliselt kasutada õlavarrele paigaldatava mansetiga vererõhu aparaati.

Südamearst Arvo Rosenthal, Sütiste tee 17, Tallinn, tel. 6521055

südamerütmihäire

07.05.01 08:18

Lugupeetud dr Arvo Rosenthal

Olen 37 aastane mees.Olen kunagi olnud tippsportlane, kuid nüüd on minu 196cm pikkuse juures kehakaal 125 kg, rasvaprotsent 28,8%. Üritan kaalu alandada,kuid siiani üsna vaevaliselt. Sõidan üle päeva rattaga 20 km ringis, paar korda nädalas teen pooleteisttunniseid jalutuskäike.

Probleem seisneb selles, et mul tekib päeva jooksul mitmeid kordi südametegevuses häireid, see tähendab, et süda lööb 8-10 lööki normaalselt ja siis jätab vahele 1-2 lööki vahele. See võib kesta 3-4 tundi, mille tagajärjel kangestub mul kael, vahest lööb vasakusse õlaliigesesse valu, see omakorda tekitab hirmu ja rahutustunnet. Ärkan ka üle öö üles ajavahemikus kl.3 - 5, kui kaelas on see ebameeldiv tunne, siis tõuseb ka vererõhk 147/97, tekib ebameeldiv surin kogu kehas. Kolesterool - 7,97 ;HDL kolesterool - 1,01, veresuhkur - 5,2.

Sinus rhytm: Interval PQ:164 QT/QTc:388/428 ;Durations P:122 QRS:116 ;P:+52 QRS: -4 kraadi T:+24kraadi.

Vastab...

Arvo Rosenthal
Südamearst Arvo Rosenthali kabinet
Valdkond: Südamehaigused

Sellises olukorras soovitan: 1) kaalust alla võtta kuni 30 kg; 2) sellise sagedusega rütmihäiret, millele kaasnevad Teie poolt nimetatud kaebused, tuleks ravida medikamentidega; 3) tuleks teha ka arstlik koormustest selgitamaks, kas Teie poolt sooritatud koormus (20 km päevas) pole mitte ülekoormus Teie jaoks ja sellega kutsute esile rütmihäireid ning vererõhu tõusu; 4) niivõrd kõrge kolesterooli ja madala HDL juures tuleks süüa rangelt kolesteroolivaest toitu ja alustada ravi kolesterooli langetavate preparaatidega. Loomulikult peaks Te seda kõike tegema arstliku kontrolli all.

Südamearst Arvo Rosenthal, Sütiste tee 17, Tallinn, tel. 6521055

Vastanud

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...